Täna on Firefox 15 väljaandmise 1.0. aastapäev

Firefoxi logo

9. novembril, kuid 15 aastat tagasi ilmus Mozilla veebibrauseri versioon 1.0 millest saaks üks populaarsemaid veebibrausereid ja mis annaks nendel aastatel "Internet Exploreri" monopolile raske võitluse. As tollal domineeris umbes 90% turust Internet Explorer ja tema teised kõvasti löövad konkurendid jõudsid vaevalt mõne protsendipunktini. Firefox kui selline ei sündinud sel päeval, kuid sellel on oma ajalugu.

Alates sellest ajast Mozilla oli algselt Netscape Navigatori koodnimi, Dmitu aastat üritas Netscape Microsoftile sõda anda oma veebibrauseriga, kuid sellest oli vähe kasu. Nii et Netscape Communications oli idee oma Netscape 4.7 brauseri lähtekood välja anda ja seeläbi teha sellest tasuta tarkvaraprojekt.

Siit sai alguse FirefoxUue täiustatud brauseri kujundamiseks, mis keskendub W3C veebistandardite järgimisele, loodi arendajate kogukond. Nii sündis Mozilla projekt, mis võttis kasutusele Navigatori koodnime.

Mozilla kirjutati peaaegu nullist ümber, kui oli otsustatud, et töötatakse välja uus vidinate komplekt, mis põhineb sellel. XML-põhine mitmeplatvorm nimega XUL, mille tõttu ilmumine võttis palju kauem aega, kui algselt oodati, andis 1.0. juunil 5 välja kvaliteetse versiooni 2002, mis oli tõlgitud paljudesse keeltesse ja mitmeplatvormiliseks.

Seejärel visati Mozilla Netscape Communicationist väljas ja sellega sündis ka Mozilla fond.

Vahepeal brauser kannatas nime seadmisega sellele, sest sellisena ei olnud Firefoxi nimi algne nimi, kuna tänapäeval tuntud brauseri nime loomiseks kulus mõningaid katseid.

Algselt avatud Firefoxil oli nimi "Phoenix" kuid kuna sellel oli probleeme juriidiliste põhjustega, tuli seda muuta, kuna nimi oli juba BIOS-i arendaja Phoenix Technologies registreeritud.

Siis tehti teine ​​otsus ja teine ​​valitud nimi oli "Firebird", See tekitas Firebirdi andmebaasis vaidlusi ja lisaks sellele avaldas pidev surve kogukonnale, kes sundis kaaluma muid nimesid nagu "Firebird Browser" ja "Mozilla Firebird".

Firefox 15 aastat

Siis nimetati see 9. veebruaril 2004 lõpuks Mozilla Firefoxiks (Tundub, et Mozillal oli või on maania tulega loomadega).

Mõni kuu hiljem ilmus Firefoxi versioon 1.0 "9. novembril 2004".

Samal aastal ja paar nädalat enne seda ilmus maailmas Ubuntu esimene versioon, millest me juba rääkisime ühes eelmises artiklis (saate seda kontrollida järgmiselt lingilt). Selles Ubuntu versioonis oli Firefoxi versioon 0.9.

Ja hea, sellest ajast alates on brauseris tehtud mitmeid muudatusi millest esimestel aastatel paljud neist olid brauseri peamised vaatamisväärsused suure hulga jälgijate saamiseks.

Üks embleemilisemaid oli võime parandada brauseri kasutamise kogemust c abilpistikprogrammid, samuti vahekaartidega sirvimine, allalaadimishaldur. Seega teiste seas, mis ilmusid ja ka aastate jooksul likvideeriti.

Mis puutub brauseri arengusse, siis esimestel aastatel oli see üsna aeglane, kuna puudub kindel kalender kui selline, kuna 2011. aastaks leidsime vaevalt Firefox 4 ja kolm kuud hiljem vabastatakse Firefox 5.

Samal aastal Firefox 4 ja alates Firefox 5 käivitamisest loodi arendusprotsess, mis oli jagatud mitmeks "kanaliks", kumbki töötab erineval arenguetapil oleva ehitise kallal, millest sünniksid öised versioonid, on "Aurora" kuni kuus nädalat maas "Nightly" -st, mis hiljem nimetatakse ümber "Developer Editioniks".

Teisalt oleks arengutsükkel seatud uue versiooni väljaandmine iga 6 nädala tagant.


Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Kohustuslikud väljad on tähistatud *

*

*

  1. Andmete eest vastutab: Miguel Ángel Gatón
  2. Andmete eesmärk: Rämpsposti kontrollimine, kommentaaride haldamine.
  3. Seadustamine: teie nõusolek
  4. Andmete edastamine: andmeid ei edastata kolmandatele isikutele, välja arvatud juriidilise kohustuse alusel.
  5. Andmete salvestamine: andmebaas, mida haldab Occentus Networks (EL)
  6. Õigused: igal ajal saate oma teavet piirata, taastada ja kustutada.